Üldõpetus | Keeleline pädevus/ tegevus | Õpitulemused | Õppesisu |
Üldõpetus | Kirjutamine Õpilane: - kasutab õigeid kirjutamisvõtteid, teab, kuidas väikesi ja suuri kirjatähti kirjutatakse ning sõnas õigesti seostatakse;
- eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, sõna, lauset;
- Kirjatehnika. Kirja eelharjutused.
- Väikeste kirjatähtede õppimine. Suurte kirjatähtede õppimine. Tähtede seostamine.
- Õigekeelsus. Häälik, sõna, lause, tekst. Tähed ja tähestik, võõrtähtede vaatlus. Häälikute märkimine kirjas. Sõna ja lause ladumine ja kirjutamine. Täis- ja kaashäälikud. Täishäälikuühendi vaatlus.
| Õpilane: - kirjutab tahvlilt ära;
- täidab tahvlinäidise järgi õpetaja abiga õpilaspäevikut, paigutab näidise järgi tööd vihikulehele, varustab töö kuupäevaga;
- koostab näidise järgi kutse;
- kirjutab omasõnade algusesse k, p, t;
- kirjutab õigesti lühemaid (kuni 2- silbilisi) sõnu ja lauseid
- Kirjutamine pliiatsi ja kriidiga, joonistähtede kirjutamine. Õige pliiatsihoid ja kirjutamisasend istudes ja seistes (tahvli juures).
- Tahvlile, vihikusse kirjutamine. Töö vormistamine näidise järgi, töö puhtus, käekirja loetavus. Teksti ärakiri tahvlilt, õpikust. Kirjalik tekstiloome.
- Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse, õnnitlus (kujundamine näidise järgi). Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi allkiri, kahekõne jms). Jutule lõpu kirjutamine. Loovtöö kirjutamine (pildi, pildiseeria, küsimuste järgi). Lünkümberjutustuse kirjutamine.
- Täishääliku pikkuse eristamine ja õigekiri, kaashääliku. Teab, et lause lõpeb punktiga
- teab, et lause alguses, inimeste, loomade, oma kodukoha nimes kasutatakse suurt algustähte,
- alustab lauset suure algustähega ja lõpetab punkti või küsimärgiga,
- kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes
- kirjutab õigesti oma nime;
| - Kirjatehnika. Kirja eelharjutused. Kirjutamine pliiatsi ja kriidiga, joonistähtede kirjutamine. Õige pliiatsihoid ja kirjutamisasend istudes ja seistes (tahvli juures). Väikeste kirjatähtede õppimine.
- Tähtede seostamine.
- Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse kirjutamine
- Töö vormistamine näidise järgi, töö puhtus, käekirja loetavus. Teksti ärakiri tahvlilt, õpikust
- Kirjalik tekstiloome. Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi allkiri, kahekõne jms). Jutule lõpu kirjutamine.
- Õigekeelsus. Häälik, sõna, lause, tekst. Tähed ja tähestik, võõrtähtede vaatlus. Häälikute märkimine kirjas. Sõna ja lause ladumine ja kirjutamine. Täis- ja kaashäälikud. Täishäälikuühendi vaatlus. Täishääliku pikkuse eristamine ja õigekiri, kaashääliku pikkusega tutvumine õpitud sõnades. Sulghäälik (k, p, t) omasõnade alguses. i ja j ning h sõna alguses seoses tähtede õppimisega. Suur algustäht lause alguses, inimese- ja loomanimedes, kohanimedes. Liitsõna vaatlus (moodustamine). Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (20–25 sõna lihtlausetena).
|
| Lugemine - tunneb häälik-tähelist vastavust, loeb õpitud teksti enam-vähem ladusalt, lausehaaval üksiku peatusega raskema sõna ees oma kõnetempos,
- mõistab häälega või endamisi lugedes loetu sisu,
- vastab teksti kohta käivatele küsimustele,
- mõtleb jutule alguse või lõpu
-
| - Trükitähtede (nii suurte kui väikeste) tundma õppimine. Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest sõnade moodustamine.
- Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo). Lugemistehniliselt raskete sõnade ja sõnaühendite lugema õppimine
| - Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus.
- Teksti sisu ennustamine
- pealkirja, piltide, üksiksõnade jm alusel. Loole lõpu mõtlemine. Tegelaste iseloomustamine. Küsimustele vastamine, millele vastus on tekstis otsesõnu kirjas Kirjandustekstid: liisusalm, jutustus, näidend, muistend. Loetud raamatu tutvustamine ja soovitamine. Vajaliku teose otsimine kooli või kodukoha raamatukogust.
|
| kuulamine ja kõnelemine - eristab häälikuid (asukoht ja järjekord sõnas), täishääliku pikkusi
| Õpilane: - toimib õpetaja ja kaaslase suulise juhendi järgi
- kuulab õpetaja ja kaaslase esituses lühikest eakohast teksti, mõistab kuuldud lause, jutu sisu;
- teab, et sõnadel on lähedase või vastandtähendusega sõna ja nimetab neist mõningaid;
- väljendab end suhtlusolukordades
- arusaadavalt: palub, küsib, tänab, vabandab; jutustab suunavate küsimuste toel kuuldust, nähtust, loetust; koostab õpetaja abiga pildiseeria või küsimuste toel suulise jutu, esitab luuletust peast.
| - Kuulamine. Helide, häälte ja häälikute eristamine (asukoht ja järjekord sõnas), hääliku pikkuse eristamine, põhirõhk täishääliku pikkusel. Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise juhendi järgi toimimine. Õpetaja ja kaaslase ettelugemise kuulamine. Kuuldu ja nähtu kommenteerimine.
- Töö lähedase tähendusega sõnaga, sõnatähenduse selgitamine ja täpsustamine. Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel.
- Lihtlauseliste küsimuste moodustamine, küsimuste esitamine ja neile vastamine. Eri teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks, arutamine paaris ja väikeses rühmas. Jutustamine kuulatu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria, etteantud teema põhjal; aheljutustamine. Küsimuste moodustamine, küsimuste esitamine ja neile vastamine. Eri meeleoluga luuletuste (aastaajad, laste elu) mõtestatud peast esitamine.
|
| Arvutamine | Õpilane: - loeb ja kirjutab, järjestab ja võrdleb arve 0 –100; paigutab naturaalarvude ritta sealt puuduvad arvud 100 piires;
- teab ja kasutab mõisteid võrra rohkem ja võrra vähem; loeb ja kirjutab järgarve; liidab peast 20 piires; lahutab peast üleminekuta kümnest 20 piires; omab esialgsed oskused lahutamiseks üleminekuga kümnest 20 piires; nimetab üheliste ja kümneliste asukohta kahekohalises arvus; liidab ja lahutab peast täiskümneid 100 piires; asendab proovimise teel lihtsaimasse võrdustesse seal puuduvat arvu oma arvutusoskuste piires; koostab matemaatilisi jutukesi hulki ühendades, hulgast osa eraldades ja hulki võrreldes; lahendab ühetehtelisi tekstülesandeid liitmisele ja lahutamisele 20 piires; püstitab ise küsimusi osalise tekstiga ülesannetes; hindab õpetaja abiga ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust.
| - Arvud 0–100, nende tundmine, lugemine, kirjutamine, järjestamine ja võrdlemine. Järgarvud. Märgid +, -, =, >, <. Liitmine ja lahutamine 20 piires. Liitmise ja lahutamise vaheline seos. Täiskümnete liitmine ja lahutamine saja piires. Lihtsamad tähte sisaldavad võrdused. Ühetehtelised tekstülesanded 20 piires liitmisele ja lahutamisele.
|
| Mõõtmine | Õpilane: - kirjeldab pikkusühikuid
- meeter ja sentimeeter tuttavate suuruste kaudu, kasutab nende tähiseid m ja cm; mõõdab joonlaua või mõõdulindiga vahemaad/eseme mõõtmeid meetrites või sentimeetrites; teab seost 1 m = 100 cm; kirjeldab massiühikuid gramm ja kilogramm tuttavate suuruste kaudu, kasutab nende tähiseid kg ja g; kujutab ette mahuühikut liiter, kasutab selle tähist l; nimetab ajaühikuid minut, tund ööpäev, nädal, kuu ja aasta; leiab tegevuse kestust tundides; ütleb kellaaegu (ilma sõnu “veerand” ja “kolmveerand” kasutamata, teab seoseid 1 tund = 60 minutit ja 1 ööpäev = 24 tundi; nimetab Eestis käibivaid rahaühikuid, kasutab neid lihtsamates tehingutes; teab seost 1 euro = 100 senti.
| - Pikkus-, mass- ja mahuühikud: meeter, sentimeeter, gramm, kilogramm, liiter.
- Aja- ja rahaühikud: minut, tund, ööpäev, nädal, kuu, aasta; kella tundmine täis-, veerand-, poolja kolmveerandtundides, käibivad rahaühikud.
|
| Geomeetria | Õpilane: - eristab sirget kõverjoonest, teab sirge osi punkt ja sirglõik; joonestab ja mõõdab joonlaua abil sirglõiku; eristab ruutu, ristkülikut ja kolmnurka teistest kujunditest; näitab nende tippe, külgi ja nurki; eristab ringe teistest kujunditest; leiab ümbritsevast õpitud tasandilisi kujundeid; eristab kuupi, risttahukat ja püramiidi teistest ruumilistest kujunditest; näitab maketil nende tippe, servi ja tahke; eristab kera teistest ruumilistest kujunditest; rühmitab esemeid ja kujundeid ühiste tunnuste
| - Punkt, sirglõik ja sirge. Ruut, ristkülik ja kolmnurk; nende elemendid tipp, külg ja nurk. Ring. Tasandilised kujundid meie ümber. Kuup, risttahukas ja püramiid; nende tipud, servad ja tahud. Kera. Esemete ja kujundite rühmitamine, asukoha ja suuruse kirjeldamine ning võrdlemine. Ruumilised kujundid meie ümber.
|
| Aastaajad | Õpilane: - teab, et looduses aset leidvad muutused sõltuvalt aastaaegadest ning valgusest ja soojusest; märkab muutusi looduses ja seostab neid aastaaegade vaheldumisega, kirjeldab aastaajalisi muutusi (kõnes, kirjas, joonistades); toob näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tähtsusest inimese elus; teeb lihtsamaid loodusvaatlusi, kannab vaatlusinfo tabelisse, jutustab vaatlusinfo/tabeli põhjal ilma muutumisest; teeb soojuse ja valguse peegeldumise kohta katseid, sõnastab järeldused; oskab ennast kaitsta päikesepõletuse eest; teab, et elusolendite mitmekesisus ja aktiivsus sõltub aastaaegadest; toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel; oskab käituda õppekäigul loodussõbralikult; 1 tunneb kodu- ja kooliümbrust, teab kodu- ja kooliümbruse tüüpilisemaid taimi ja loomi; vormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid; oskab vaadelda, nimetada,
- rühmitada ja kirjeldada kodukoha, kooliümbruse elusa ja eluta looduse objekte; oskab käituda veekogudel; teab tuntumaid kodukoha/kooliümbruse vaatamisväärsusi; mõistab, et aastaajalised muutused mõjutavad tema enda ja teiste elu; tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu; liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast, järgib koostegutsemise reegleid; tunneb huvi oma kodukoha, inimeste/ajaloo/looduse vastu; hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi. teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma;
| - Tutvumine aastaajaliste muutustega
- Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus. Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega
- Tihedalt seotud järgmiste teemadega ilm ja organismid. Vaatlusandmete põhjal toimuvad arutelud peaksid suunama põhjuste ning tagajärgede seoste mõistmisele.
- Puu (või mõne muu objekti) ja temaga seotud elustiku aastaringne jälgimine (seotud teemaga organismid ja elupaigad).
|
| Avastame ja uurime | Õpilane: - tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning mõistab loodusteaduslike teadmiste vajalikkust; märkab ja sõnastab vahetus ümbruses esinevaid probleeme ning pakub lahendusi,
- leiab õpetaja suunamisel infot loodusteaduste kohta, kasutab andmekogumiseks, õppimiseks ning koostööks meedia- ja tehnoloogiavahendeid
| - Praktilised tööd: õppekäigud aastaajaliste erinevuste vaatlemiseks. Linna ja maastikuvaatlus, erinevused erinevatel aastaaegadel
- Puu (või mõne muu objekti) ja temaga seotud elustiku aastaringne jälgimine
- Tutvumine kooli ümbrusega õppekäikudel.
- Tutvumine aastaajaliste muutustega.
- Ohutus ja tervishoid – plakatite, juhiste koostamine.
- Perekondlike traditsioonide, kommete projekt, esitlus.
- Ühe taime või looma uurimine, ülevaate koostamine.
- Uurimus: taime kasvu sõltuvus soojusest ja valgusest
- Lemmikloomapäeva korraldamine
- Ilmastikunähtused. Ilmavaatlused. Sissejuhatus teemasse mõõtmised ja võrdlemine
- Rakendatakse uurimuslikke ja praktilisi töid: objektide, sh looduslike objektide vaatlemist, võrdlemist, rühmitamist, mõõtmist, katsete läbiviimist, kollektsiooni koostamist.
|
| Organismid ja elupaigad | Õpilane: - teab kodukoha maismaaloomi ja -taimi, teab loomade ja taimedega seotud ohtusid ning looduslikke ohte; oskab rühmitada ja ära tunda kodukoha levinumaid taimeja loomaliike; kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus kõnes; kirjeldab taimede ja loomade välisehitust, seostab selle elupaiga ja kasvukohaga ning toob näiteid nende tähtsusest looduses; oskab teha lihtsamaid loodusvaatlusi; kirjeldab kodukoha maismaaloomade välisehitust, toitumist ja kasvamist, seostab neid elupaigaga; kirjeldab taimede välisehitust, märkab ja kirjeldab taimede arengut; eristab mets- ja koduloomi; teab, miks peetakse koduloomi, ja oskab nimetada nende vajadusi; teab koduloomadega seotud ohtusid; oskab märgata ja kirjeldada koduloomade arengut; teab, et on olemas erinevad elupaigad, et erinevatel organismidel on erinevad nõuded elukeskkonnale; vaatleb taimi ja loomi erinevates elukeskkondades; suhtub hoolivalt elusolenditesse ja nende vajadustesse; suhtub vastutustundlikult koduloomadesse, ei jäta koduloomi hoolitsuseta; väärtustab uurimuslikku tegevust.
| - Kodukoha maismaataimed ja -loomad, nende välisehitus ja mitmekesisus. Taimede ja loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine. Koduloomad.
- Õppekäik: organismid erinevates elukeskkondades.
|
Loovusõpetus | Väljaselgitamine, teadmine, mõistmine | Õpilane: - kirjeldab visuaalseid pilte, jooniseid ja sümboleid oma kogemuse piires;
- teab kujutiste kasutamise ja jagamise head tava; kavandab lihtsamaid ülesandeid disainis ja loomes kestlikult; teeb kahe- ja kolmemõõtmelisi töid spontaanselt ning kavandades, kasutades eri tehnika- ja töövõtteid; kirjeldab lühidalt enda tööd ja tulemust. arvestab ühiselt töötades kaaslastega; arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle.
| - Ümbritsevate esemete vaatlemine. Ideede
- visandamine paberil.
- Lihtsate esemete ja keskkonna kavandamine.
- Ideede kirjeldamine kaaslastele.
- Õpilane visandab oma ideed paberil, esitab neid
- individuaalselt või rühmatöö tulemusena suuliselt, joonistena. Rühmatöös ülesannete täitmine, ühiselt ideede genereerimine, üksteise arvamuste arvestamine ja kaaslaste abistamine. Töökoha korrashoidmine, selle mõju töö tulemusele ja ohutusele
|
| Töö kavandamine | - Õpilane:
- kirjeldab ning hindab oma ideid; esitab oma ideede erinevaid lahendusi.
| - Ümbritsevate esemete vaatlemine. Ideede visandamine paberil. Lihtsate esemete ja keskkonna kavandamine. Ideede kirjeldamine kaaslastele. Õpilane visandab oma ideed paberil, esitab neid individuaalselt või rühmatöö tulemusena suuliselt, joonistena
|
| Materjalide säästlik kasutamine hoiab keskkonda, säästab raha ja aitab kaasa loovusele. | Õpilane: - teab, kuidas luua ning tarbida
säästvalt; | - Materjalide väärtus ja maksumus.
- Taaskasutamine – majapidamises järelejäänud pisiesemetest (tikutoosid, karbid, plastpudelid jne).
|
| Oskuslik töötamine säästab aega, energiat, materjale ning pakub rõõmu. | Õpilane: juhendamise järgi; abivahendina kirjalikku tööjuhendit; - julgeb oma ideede teostamiseks ise võimalusi valida ja mõelda;
- arvestab ühiselt töötades kaaslastega;
- arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle.
| - Töötamine suulise juhendamise järgi.
- Tutvumine kirjaliku tööjuhendiga, sellest
- arusaamine.
- Õpilane valib valmistatava eseme järgi sobiliku materjali, töövahendid ja tehnika.
- Rühmatöös ülesannete täitmine, ühiselt ideede genereerimine, üksteise arvamuste arvestamine ja kaaslaste abistamine.
- Töökoha korrashoidmine, selle mõju töö tulemusele ja ohutusel
|
| Materjali ja tööviiside valik | Õpilane: - eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, tekstiil, nahk, plast, puit, metall); võrdleb materjalide üldisi omadusi; oskab materjale ühendada ja kasutada; valib materjalide käsitsemiseks erinevaid töötlemisviise ja -vahendeid; on vahendite valikul loov; käsitseb kasutatavamaid töövahendeid õigesti ning ohutult; kasutab paberit ning kartongi tasapinnalisi ja ruumilisi esemeid valmistades;
| - Looduslikud ning tehismaterjalid (paber, tekstiil, nahk, puit, metall, plast). Materjalide saamine, omadused, otstarve. Katsetused erinevate materjalidega, nende omaduste võrdlemine: • paberit ja kartongi: valmistamine, liigid, omadused, kasutamine;
|
Liikumisõpetus | | Õpilane: - on omandanud erinevaid liikumisoskusi ja -kogemusi;
- sooritab kehalisi võimeid arendavaid tegevusi ning teab liikumise ja toitumise seost tervisega;
- on omandanud mitmekülgseid liikumisoskusi ja -kogemusi, et harrastada erinevaid liikumistegevusi;
- mõistab tervise ja kehaliste võimete seost ning analüüsib
- on igapäevaselt kehaliselt aktiivne;
- teab, et liikumine on kultuuri osa, ning on kogenud liikumisega seotud tegevuste loomist; on omandanud kogemuse vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavatest tegevustest ning emotsioonide märkamisest.
- jookseb kiirjooksu püstistardist stardikäsklustega; sooritab õige teatevahetuse teatevõistlustes ja pendelteatejooksus; sooritab palliviske paigalt; sooritab paigalt kaugushüppe,
- mängib/tantsib õpitud eesti, vene laulumänge; tantsib õpitud eesti ja teiste rahvaste (st lähtuvalt õpilaste etnilisest taustast) rahvatantse; liigub vastavalt muusikale, rütmile, helile.
| - kasutab edasiliikumisoskusi eri keskkondades, harjutustes, liikumismängudes;
- käsitseb vahendit harjutustes, liikumismängudes ja teiste oskuste arendamiseks;
- arvestab peamisi turvalisuse ja ohutu liikumise põhimõtteid
- osaleb aktiivselt kehalisi võimeid arendavates mängudes ja harjutustes;
- sooritada lihtsamaid kehakontrolliharjutusi;
- teab, kui palju ja milleks peab kehaliselt aktiivne laps iga päev liikuma;
- loob midagi liikumisega seotult;
- riietuda vastavalt olukorrale ja täita elementaarseid hügieeninõudeid;
- teab, mis võimalusi pakub liikumiseks looduskeskkond
- sooritab vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavaid tegevusi õpetaja juhendamisel.
- Liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele. Liikumissoovitused I kooliastme õpilasele. Liikumine/sportimine üksi ja koos kaaslastega, oma kaaslase soorituse kirjeldamine ning hinnangu andmine. Ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele, käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis; ohutu ja kaaslasi arvestav käitumine erinevate harjutuste ja liikumisviisidega tegeledes; ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel. Hügieenireeglid kehalisi harjutusi tehes. Teadmised ilmastikule ja spordialale vastavast riietumisest. Pesemise vajalikkus kehaliste harjutuste tegemise järel. Elementaarsed teadmised spordialadest.
- Jooksuasend, jooksuliigutused, jooksu alustamine ja lõpetamine, jooks erinevatest lähteasenditest, mitmesugused jooksuharjutused, jooks erinevas tempos. Kiirendusjooks, kestvusjooks, võimetekohase jooksutempo valimine. Püstistart koos stardikäsklustega. Teatevahetuse õppimine lihtsates teatevõistlustes, pendelteatejooks teatepulgaga. Hüpped. Paigalt kaugushüpe, maandumine kaugushüppes. Madalatest takistustest ülehüpped mõlema jalaga. Visked. Viskepalli hoie. Tennispallivise ülalt täpsusele ja kaugusele. Pallivise paigalt. Rivikorra harjutused. Rivistumine viirgu ja kolonni, harvenemine ja koondumine, tervitamine, loendamine, pöörded paigal, kujundliikumised. Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Päkkkõnd, kõnd kandadel, liikumine juurdevõtusammuga kõrvale, rivisamm.
- Liikumine ruumis kasutades erinevaid suundi, tasandeid ja tantsujooniseid üksi, paaris ja grupis. Sammud ja liikumised, rütmi ja koordinatsiooniharjutused vastavalt muusika iseloomule.
|
| Liikumismängud | Õpilane: - sooritab harjutusi erinevaid palle põrgatades, vedades, söötes, visates ja püüdes ning mängib nendega liikumismänge; mängib rahvastepalli lihtsustatud reeglite järgi, on kaasmängijatega sõbralik ning austab kohtuniku otsust.
| - Jooksu- ja hüppemängud. Mängud (jõukohaste vahendite) viskamise, heitmise ja tõukamisega. Liikumismängud väljas/maastikul. Liikumine (jooksud, pidurdused, suunamuutused) pallita ja palliga. Pallikäsitsemise harjutused: põrgatamine, vedamine, viskamine, söötmine ja püüdmine. Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused palliga. Rahvastepall.
|
Muusika (Rütmika) | | Õpilane: - laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas; mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu; laulab eakohaseid laste, mängu- ja mudellaule; laulab peast kooliastme ühislaule, kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes, väljendab pillimängus muusika sisu ja meeleolu
| - Aktiivse, ent loomuliku häälega laulma õpetamine, laulude omandamine kuulmise, rütmipildi ja õpitavate astmete abil. Laulmine üksi ja rühmas. Muusika sisu ning meeleolu äratundmine. Eakohased laste-, mängu- ja mudellaulud, kaanonid ning teiste rahvaste laulud. Pillimängus kasutatakse keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes
|
| - Muusikaline liikumine/ tants
| - Õpilane:
- tantsib eesti j laulu- ja ringmänge; julgeb improviseerida üksi erinevates situatsioonides; tunneb oma keha ja oskab seda vastavalt oma võimetele rütmis liigutada; liigub vastavalt muusikale, rütmile, helile; tunneb oma keha ja oskab seda vastavalt oma võimetele rütmis liigutada; liigub vastavalt muusikale, rütmile, helile;
| - Õpitakse tunnetama ning väljendama muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu. Eest traditsioonilised laulumängud ja pärimustantsud; lihtsamad tantsuvõtted ja tantsusammud. Tantsuelementide ja keha liikumisvõimaluste tundmaõppimine. Liikumise seostamine rütmi ja helidega. Loovmängude mängimine. Erinevate tantsustiilidega tutvumine Tantsule palumine ja tantsu eest tänamine.
|
| - Muusika kuulamine ja muusikalugu
| - Õpilane:
- on tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, Tutvutakse karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, tämber, dünaamika ja muusikapala ülesehitus); eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat; on tutvunud eesti ja teiste rahvaste (st lähtuvalt õpilaste etnilisele taustale) rahvalaulu ja rahvapillidega; väljendab muusika meeleolu ja karaktereid kunstiliste vahenditega laulab lihtsat meloodiat käemärkide, astmetrepi järgi; tunneb rütmisilpe TA, TI-TI, TA-A, TA-A-A, veerandpaus, tunneb noodipildi ja kuulamise järgi 2- ja 3-osalist taktimõõtu; tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides;
| - Tutvutakse karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, tämber, dünaamika ja muusikapala ülesehitus).
- Kirjeldatakse ning iseloomustatakse kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara. Väljendatakse muusika meeleolu ja karaktereid kunstiliste vahenditega.
- Rütmifiguurid: astmetel SO, MI, RA, (JO) põhinevad mudelid. Allolevate oskussõnade tähenduste tundmaõppimine:: a) (meetrum), takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp b) koorijuht, koor, solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent, orkester, helilooja c) muusikapala, salm, refrään, kaasmäng, eelmäng, vahemäng d) rütm, heli, tempo, rõõmus/kurb, vaikselt/valjult, piano, forte.
|
